1. Seab õppija(te)st lähtuvalt pika- ja lühiajalised õpieesmärgid, valib sisu ning kavandab tegevused, arvestades õppekava; lähtuvalt eesmärkidest valib õpetamiseks, õppimiseks ja tagasisidestamiseks sobivad meetodid; koostab koostöös teiste spetsialistidega vajadusel individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja/või arenduskava, arvestades hariduslike erivajadustega õppija toetamise põhimõtteid ning õppijate igakülgset arengut.
Õppeaastat alustades vaatan üle õpiväljundid ja sellest lähtuvalt sean eeesmärgid algavaks perioodiks (waldorfkoolis on osad põhiained ühe- või kahekuiste perioodide ehk epohhidena) või aastaks. Panen enda jaoks kirja nö raudvara (alusteadmised), mille omandamine kõigi õpilaste poolt on kindlasti eesmärgiks. Näiteks olen gümnaasiumi bioloogia õpiväljunditest teinud kokkuvõtte (DNA, RNA, valgusünteesi ‘eksami’ küsimused), mille saadan kõikidele õpilastele õppeperioodi alguses, viitan läbivalt selle omandamise vajadusele õppeperioodi vältel ning õppeperioodi lõpus viin läbi individuaalvestlused (eksamid), kus teen selgeks selle “raudvara” tegeliku omandamise ning vajadusel teen edasist individuaaltööd õpilastega, kes seda vajavad. Aeg-ajalt vaatan aasta- või perioodikava üle ja kohandan seda vastavalt õppetöö edenemisele.
Püüan vestelda õpilastega individuaalselt ka õppeperioodi jooksul ja selle põhjal vajadusel leida õpilasele sobiv õppemeetod. Näiteks on mitmetel õpilastel raske tekstilisel kujul mõista DNA ja RNA ehitust ning valgusünteesi, kuid nad suudavad luua ilusa ja täpse joonise sellest, mida ma palungi neil eksami sooritamiseks teha. Teisalt on üksikud õpilased, kes haaravad õppesisu lennult ning on huvitatud hoopis kõrgemal tasemel selle üle arutlemisest, mida ma meeleldi sii ka teen. Ühe õpilase puhul olen kahel korral ülesandeks andnud bioloogiaalase õppevideo tegemise, mis tal ka suurepäraselt õnnestus.
Analüüsin oma tegevusi ja kui mingi kavandatud tegevus ei tööta (õpitulemused ei ole head), siis muudan oma tegevuskava.
2. Valib õpivara hulgast õpieesmärkide ning õppijate ja rühma tasemele sobiva; märkab õpivara puudusi ja teeb organisatsiooni (aine)valdkonna juhtidele ettepanekuid õpivara kohandamiseks ja koostamiseks; kohandab õpivara, arvestades õppijate vajadusi, võimalikke piiranguid, sh autoriõigusi, kättesaadavust, usaldusväärsust; otsib ja levitab digitaalset õpivara ja digitehnoloogiaid, mis võimaldavad tõhusalt saavutada õpieesmärke.
Kasutan nii iseloodud ainekava kui eelkõige Opiqu platvormis sisalduvat õpivara. Minu loodud ainekava “Maailma parim küla” (Maailma parima küla projekti (õppeperioodi) ülesehitus ja ajakava)põhineb rahvusvahelisel Gaia hariduse õppekaval ning seob bioloogia, majanduse, sotsiaalsed pädevused, tehnoloogia, kultuuri jm. Olen seda alates 2014. aastast igal aastal Tallinna Vabas Waldorfkooli gümnaasiumiastmes ühele või kahele klassile läbi viinud.
“Maailma parima küla” projekt (ainekava) viiakse läbi 80-tunnise (2 kuud) integreeritud tsüklina, mis sisaldab järgmisi küla kavandamisega seotud valdkondi ja õppeaineid:
• ökoloogia ja tehnoloogia – ehitus, aiandus, toit, vesi, elekter, küte jne;
• majandus – küla rajamise ja majandamise eelarve läbimõtlemine ning koostamine;
• maailmavaade ja väärtused – millised on küla põhiväärtused, rituaalid, kultuur;
• sotsiaalne – juhtimismudel, otsustamismeetod, koostööoskused, suhtlus;
• kunst ja joonestamine – külaplaan, makett;
• eesti keel – kirjaliku projektidokumendi koostamine;
• esitlusoskuste arendamine;
• soovi korral võõrkeel, nt inglise keel (projekti tutvustus inglise keeles);
• füüsika, matemaatika – eelkõige hoonete ja rajatiste tehniline kavandamine.
Maailma parima küla projekti materjalid:
“Maailma parima küla” projekt Tallinna Waldorfkoolis – fotogalerii
Maailma parima küla esitluse näide_1
Maailma parima küla esitluse näide_2
Maailma parima küla esitluse struktuur
Maailma parima küla projekti näidiseelarve
Olen ka üks Tallinna Vaba Waldorfkooli metsa- ja looduspraktika kava loojatest.
Opiqust olen eelkõige kasutanud põhikooli bioloogia ja loodusõpetuse õpivara ning kohandanud seda vastavalt klassi ning individuaalsele tasemele.
Kasutan tundides päris palju õppevideoid ning oleme õpilastega korduvalt käinud vaatamas (peamiselt PÖFFi õpilasprogrammis pakutavaid, aga ka muid) dokumentaalfilme.
3. Kujundab füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt turvalise heaolu, tervist, arengut ja loovust toetava koostöise õpikeskkonna, lähtudes õppijate vajadustest ja õpieesmärkidest ning ühistest kokkulepitud väärtustest; panustab organisatsiooni õpikeskkonna kujundamisse.
Nagu eelpool kirjutasin, olen nii rühmatöö meetodeid kui koostööoskuste õpetamist praktiseerinud ligi 20 aastat ning pean seda ääretult oluliseks, võiks isegi öelda, et minu õpetajatöö alustalaks. Saan väga hästi aru sellest, et õppimine on võimalik ainult emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas ning püüan seda pidevalt oma klassides luua. Toon välja mõned põhilised komponendid:
1) tunni alustamine (aeg-ajalt vajadusel ka lõpetamine) ühises ringis, kus igaks saab sõna. See võimaldab õpilastel väljendada oma emotsionaalset ja/või füüsilist hetkeseisu, loob ühistunnet ning võimaldab paremini keskenduda järgnevale õppetööle,
2) paindlikkus klassiruumis, nii laudade-toolide paigutuse kui klassiruumis liikumise osas ,
3) vajadusel liikumis- ja sirutuspausid, mis värskendavad keha tervikuna, võimaldavad ajul mentaalsest keskendumisest puhata ning loovad aluse keskendumisele nende järel. Teen küllaltki regulaarselt tunde ka õues, nt Waldorfkoolis Stroomi metsas ning Gaia Koolis Kadrioru pargis, kus tund on juba seotud loomuliku liikumisega,
4) kasutan vaikusehetki (vaikuseminuteid) rahunemiseks ning keskendumiseks tunni sisule.
Olen püüdnud luua õpetajatele kokkusaamise ja sisulise eneseväljenduse aega ja ruumi ning õpetanud õpetajatele ringi meetodit. Olen aidanud luua Gaia Akadeemia raames mitmel korral toimunud “Meie aja teadliku õpetaja” aastast kursust ning seal ka õpetanud, lisaks pakun Gaia Akadeemia raames Gaia hariduse aluskursust “Tervikliku eluviisi alused”.
Samuti pean väga oluliseks matku ja laagreid koos õpilastega, kus õpilased on väljaspool harjumuspärast koolikeskkonda, peavad koos tegutsema, tegema praktilisi töid, nt söögivalmistamine, koristamine jms. Matkade ja laagrite ajal on õpilastel võimalus oma klassikaaslasi erinevate ja heas mõttes üllatavate nurkade alt tundma õppida ning üldjuhul kasvatavad sellised pikemad koosviibimised klassis ühtsustunnet. Mõnikord osalevad matkadel ja laagritel ka mõned lapsevanemad, mis omakorda aitab luua sidet ja usaldust klassiga seotud kogukonnas.