1. Reflekteerib oma tööd, sh analüüsib oma õpetamise mõju, kasutades erinevaid meetodeid, kaasates kolleege ja osaledes õpikogukondades, sh virtuaalsetes; kogub pidevalt tagasisidet õppijate õpitegevuste ning -tulemuste kohta ning sellest lähtuvalt kavandab muudatusi õpetamis- ja kasvatusprotsessis; koostab enda professionaalse arengu kava ja määratleb õppimisvajaduse, arvestades ka haridusasutuse arenguvajadusi ja riiklikke haridusprioriteete; kasutab digikeskkondi enda professionaalseks arendamiseks.

Õpetamise mõju hindan ja analüüsin ma pidevalt, eelkõige läbi individuaalvestluste, nö minieksamite, õpilastega, mille eesmärgiks on aru saada, mil määral on õpilane päriselt õpitava sisulist osa mõistnud. Need vestlused annavad mulle lisaks õpilaste individuaalsete vajaduste ja arengu mõistmise ka hulga ainest refleksiooniks – näiteks kui märgatav osa klassist ei ole kõige olulisemat õpitava sisust taibanud, siis pean muutma õppemeetodit. Samuti annavad vestlused aluse konkreetse õpilase õppesisu ja -meetodi muutmiseks.
Vähemalt kaks korda aastas arutame kolleegidega kõigi õpilaste arengut, tugevusi ja tähelepanu vajavaid teemasid.

Mõtlen pidevalt, milliseid meetodeid kasutada ja mida oleks mul vaja juurde õppida. Kuna õpetamine on ennekõike töö inimestega, töö arenevate isiksustega, siis olen palju kasu saanud ka eelkõige täiskasvanutele mõeldud rühmatöö ja grupiprotsesside (ruumihoidmise) meetodite õppimisest, millest mitmeid, nt ringi meetodit, aatud ruumi meetodit jt kasutan ka koolitöös.

 

2. Analüüsib ja tõlgendab haridusuuringute tulemusi ning rakendab neid oma töös; viib läbi tegevusuuringuid klassi/rühma tasandil, analüüsides õpiprotsessi, määratledes probleemid, kogudes tõendeid praktikast; jagab tõenduspõhist teadmust kolleegidega.

TLÜ haridusteaduste doktoriõppes aastatel 2015-2019 (läbisin ained, kuid ei suutnud tähtaegselt avaldada artikleid, seetõttu arvati välja) tutvusin küllaltki põhjalikult erinevate õpiteooriate ning õppimise uurimise meetodite ja rakendasin neid ka oma uurimistöös.See andis hea aluse õppimist puudutavas teaduskirjanduses orienteerumiseks ning loen siiani huviga artikleid õppimise ja hariduskorralduse kohta ning jagan tihtipeale loetut ka kolleegidega.


Koolitöös püüan teadlikult uurida, milliseid õppimise metodeid erinevad õpilased kasutavad ja mis on nende tulemuslikkus. Selleks olen palunud neil vastata õppimist puudutavatele küsimustele, oleme arutanud seda, kuidas kellelgi on tõhusam õppida, nii individuaalselt kui kogu klassiga.

3. Jälgib, hindab ja väärtustab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, tegutseb nende tasakaalus hoidmise nimel; otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, mentorilt, juhtkonnalt, tugispetsialistilt jt.

Tulemuslik õpetajatöö eeldab õpetajalt küllaltki head tervist selle kõikides aspektides. Olen kogenud, nagu ilmselt kõik õpetajad, kuidas emotsionaalne, füüsiline või vaimne seisund võib mõjutada õpetajatöökvaliteeti, seda nii enda keskmisest paremaks tehes kui halvemaks muutes. Pean väga oluliseks häälestatust eelkõige kontakttunnile (kas kogu klassile või individuaalselt), sest see on reaalne inimeste suhtluse aeg, kus on võimalik õpilastega suhet luua, hoida ning neid innustada ja mõjutada. Seetõttu püüangi end häälestada ja tasakaalustada eelkõige vahetuks suhtluseks, st siis pööran sellele eriti tähelepanu.

Lühiajalise ülekoormuse ja probleemide korral püüan võtta aega, et rahuneda,räägin mõne inimesega koolist,keda usaldan ning üldjuhul sellest piisab. Pikaajaliste ja sügavamate pingete korral on positiivselt mõjunud supervisioon või siis probleemsete teemade arutamine asjassepuutuvate inimestega.